Korstnapühkijate ning kõrgustes töötajate tööohutusest

Kes vastutab kõrgustes töötajate tööohutuse eest ning mida tuleks kõrgustes töötamisel silmas pidada?

chimney-sweep-1105827Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kuid nimetatud seadus reguleerib ainult töötajate ohutuse tagamist. Seega rakendub seadus, kui korstnapühkija või mõne teise ameti esindaja, mis eeldab kõrgustes tööülesannete läbiviimist, töötab tööandja juures töölepingu alusel ja sel juhul peab tööandja tagama töötajale ohutud töötingimused. Kuid paljudel juhtudel on näiteks korstnapühkija korstnapühkimisteenust pakkuva osaühingu ainus juhatuse liige ja ainus töötegija või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Mõlemal  juhul peab korstnapühkija ise jälgima, kas töötamine on ohutu. Ohutus hõlmab nii liikumisteid, redeleid, kõrguses töötamist, kui ka näiteks isikukaitsevahendeid.

Kes vastutab kui juhtub tööõnnetus?

Kui õnnetus juhtub töötajaga, kellel on tööandjaga sõlmitud tööleping, on kohustus õnnetust uurida tööandjal. Kui õnnetus juhtub töötajaga, kes on osaühingu ainus juhatuse liige, siis tuleb õnnetust uurida tal endal. Kui aga õnnetus juhtub töötajaga, kes pakub teenust füüsilisest isikust ettevõtjana, siis uuritakse õnnetust ainult juhul kui ta töötas töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega. Sel juhul uurib õnnetuse asjaolusid ja selgitab põhjused tööandja, kes korraldab töid või kellega füüsilisest isikust ettevõtjal on lepinguline suhe. Tavapäraselt ei tööta näiteks korstnapühkija töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega ja siis õnnetuse uurimist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõistes ei toimu. Küll võib uurimist läbi viia politsei.

Kust leida infot ohutute töövõtete kohta ning kes teostab töökeskkonna üle järelevalvet?

Tööinspektsioon on osalenud Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhendi EETL KT 1-2013 “Ohutus katusel” väljatöötamisel. Juhendis olevate soovituste järgimisel on katustel kindlasti ohutum töötada. Tööinspektsioon teostab järelevalvet mistahes tegevusaladel tegutsevate tööandjate üle ja seega on järelevalvega hõlmatud ka katustel või kõrgustes tööülesandeid täitvad isikud, kes töötavad töölepingu alusel või kes on teenusepakkuja juhatuse liikmed.

Vaata rohkem Tööelu portaalist

Turvavarustuse kasutamine katuselt jääpurikate eemaldamisel

Küsimus: peame katuselt lund rookima. Kas alati peab kasutama turvarakmeid, isegi lamekatusel ja olukorras, kus katuseäärele ei lähene?

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant, Indek Avi:

Kui lamekatusel lume või jää eelmaldamisega on oht alla kukkuda, tuleb kasutada oludele sobiva kinnitussüsteemiga turvarakmeid. Allakukkumise ohu hindamisel tuleb arvestada kõigi töös ettetulevate olukordadega. Kui töö käigus on võimalik alla kukkuda, tuleb turvarakmeid ja muid ennetavaid meetmeid kasutada.

Vastajana püüan ette kujutada katuselt lume ja jää eemaldamise tööprotsessi, kus katuse äärele läheneda ei ole vaja. Olen veendunud, et mingis olukorras peab katuse äärele lähenema. Töötajal on mugavam üle katuse ääre lund lükata lähemal olles ja seetõttu on turvarakmete kasutamine vajalik. Parapetita lamekatustel tekib katuseräästale jääpurikaid ning nende tõrjumiseks katuselt tuleb kasutada turvarakmeid. Kui isikukaitse- ja töövahendeid ning töökogemusi napib, on mõistlikum pöörduda katustelt lume ja jää eemaldamisega tegeleva ettevõtte poole.

Juhime ühtlasi tähelepanu ohuala läheduses tänaval liiklejate ohutuse tagamisele. Enne töödega alustamist tuleb ohuala arusaadavalt märgistada ja piirestada.

Katuselt lume ja jää ohutult eemaldamist on üksikasjalikult kirjeldatud ajakirjas “Tööelu” (6/2015), lk. 16.

Pilt: pixabay.com

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga